Kuidas tekivad pärlid? Molluskis, karbis, austris, rannakarbis?
Pärlid, mis need on? See on ainulaadne looduse looming, loomset päritolu vääriskivi, biogeenne moodustis molluski austrites. Pärli teke on molluski kaitsereaktsioon võõrkehale. Pärl moodustub organismi kaitsereaktsioonina võõrkehale, kui mollusk hakkab seda pärlmutri kihtidega katma. Kõik, mis austrisse satub – liivatera, tolmukübe või parasiit –, ei pääse välja ja muutub aja jooksul pärliks, mis valmistab rõõmu ja imetlust. Mollusk eritab kaltsiumkarbonaati, mida tuntakse paremini pärlmutri nime all, ja ümbritseb sellega võõrkeha, nii tekivad pärlid. Pärli moodustumise ajal toimuvad keerulised keemilised ja bioloogilised protsessid, mis määravad pärli kvaliteedi. Pärleid loetakse vääriskivideks, Mohsi skaalal 4 palli. Pärlite päritolu ja omaduste kohta on teada teaduslikest uuringutest, mis aitavad mõista nende tekkeprotsesse. Raske on öelda, millal inimesed esimest korda austrit avastasid ja selle aarde hiilgusest üllatusid. Kuid võib täpselt öelda, et täna on pärlid ühed populaarseimad ehted, mis moeekspertide arvates peavad kuuluma iga enesest lugupidava naise arsenali. Pärleid on erineva kuju, värvi ja suurusega, mistõttu on iga ehe ainulaadne. Kuju on üks olulisemaid pärlite hindamise kriteeriume.
Pärlite liigid:
Jõepärlid ehk mageveepärlid (ingl. freshwater):
Looduslikud jõepärlid.
Kultiveeritud jõepärlid.
Merepärlid:
Looduslikud merepärlid.
Kultiveeritud merepärlid:
- Jaapani merepärlid Akoya (ingl. “saltwater akoya pearls”).
- Austraalia ehk Lõunamerepärlid (ingl. “Saltwater South Sea Pearls”).
- Tahiiti ehk mustad pärlid (ingl. “Saltwater Tahitian Sea Pearls”).
Pärliimitatsioonid. Tehisperleid valmistatakse:
Majorica pärlid, Swarovski pärlid.
Plastikust.
Klaasist.
Karbi pärlmutrist.
Eri pärlitele on omased erinevad hindamiskriteeriumid, sõltuvalt nende päritolust, kujust ja värvusest. Nendel pärlitel on iseloomulikud omadused, mis määravad nende väärtuse ja nõudluse turul. Peamine erinevus kultiveeritud pärliliikide vahel: merepärleid kasvatatakse soolastes veekogudes ja jõepärleid magevees, seetõttu kasvatatakse neid maailma eri paigus ning pärliliigid sõltuvad molluskiliikidest. Looduslikke pärleid pole looduses peaaegu enam alles, mistõttu on enamik täna müüdavatest pärlitest kultiveeritud. Pärlite suurus on samuti väga oluline – 10 mm läbimõõduga pärleid peetakse väärtuslikumaks kui väiksemaid, ning Lõunamerepärlid võivad ulatuda isegi 16 mm-ni, sellise suurusega pärlid on äärmiselt haruldased ja hinnatud. Suurimad, ümaraimad ja haruldasemad pärlid on turul kõige väärtuslikumad.
Pärl on üks looduse suurimaid imesid. Looduslikud pärlid on haruldus
Vanaajal olid pärlid väga kõrgelt hinnatud, nendega kaunistasid end kuningad, aristokraadid ja teised rikkad isikud. Vääriskivide kuningas – nii nimetati pärlit. Seda, kes selle avastas, pole võimalik kindlaks teha, kuid arvatakse, et esimesena leidsid pärli inimesed, kes otsisid mere rannikult toitu.
Pärleid kingiti Hiina kuninglikule perekonnale juba 2300 eKr, ning Vana-Roomas peeti pärliehteid kõrgeima staatuse sümboliks. Ümarad vääriskivid olid nii väärtuslikud, et I sajandil eKr andis Julius Caesar välja seaduse, mis piiras pärlite kandmist.
Pärlil oli suur tähtsus araabia kultuurides, legendi järgi moodustus pärl kastepiiskadest, mille austrid merre kukkudes alla neelasid. Pärsia laht oli pärlikaubanduse keskus ja seda peeti pikka aega riigi peamiseks varaks kuni nafta avastamiseni.
Sellise pika ja vana ajaloo juures pole üllatav, et aja jooksul on pärleid seostatud müütide ja legendidega. Vana-Hiinas sümboliseerisid pärliehted omaniku puhtust, samas kui keskajal võtsid rüütlid pärleid sageli lahinguväljale kaasa, uskudes, et vääriskivi kaitseb neid.
Pärl on olnud oluline kaubandusartikkel alates Rooma impeeriumi aegadest ning pärli avastamine Kesk- ja Lõuna-Ameerikas XV-XVI sajandil viis nn pärliajastuni. Nõudluse kasvades Euroopas, kus aadlikud ja kuninglikud isikud kandsid eksklusiivseid pärlikeesid, kõrvarõngaid, käevõrusid ja prosse, muutus nõudlus pärliehete järele XIX sajandi alguses nii suureks, et pärlivarud hakkasid vähenema.
Erinevalt vääriskividest, mida kaevandatakse maapõuest, toodab pärli elusorganism ja selle olemasolu ise on looduse ime. Loodusliku pärli kasv sõltub merede puhtusest ja stabiilsest temperatuurist, mis muutub saastumise ja ülemaailmse kliimasoojenemise tõttu.
Šiandien natūralus perlas priskiriamas prie labai retų brangakmenių ir jo atsargos beveik visiškai išsekę, labai retai yra randamas prie Bahreino ir Australijos krantų. Tänapäeval liigitatakse looduslik pärl väga haruldaste vääriskivide hulka ja selle varud on peaaegu täielikult ammendunud, seda leidub väga harva Bahreini ja Austraalia rannikul. Loodusliku pärli haruldus peegeldub selle hinnas oksjonitel. Vanad pärlikeed ja kõrvarõngad maksavad rekordilisi summasid.
Tänapäeval on pärlid juveelitööstuses endiselt väga kõrgelt hinnatud ja on populaarne kingitus erilistel puhkudel. Kuid praktiliselt kõik täna müüdavad pärlid on kasvatatud.
Miks kutsutakse kultiveeritud pärleid pärispärliteks? Kultiveeritud või kasvatatud?
Kultiveeritud pärleid kasvatatakse samades austrites, neid hooldatakse ja igati soodustatakse nende kasvu. Erinevus on selles, et mollusk ei neela mitte liivatera, vaid inimese poolt sisestatud soovitud suurusega karbist valmistatud kuulikese, mille ta aja jooksul pärlmutri kihtidega katab. Protsess võib toimuda nii magevees kui ka külmades või soojades merevetes.
Kuidas kasvatatakse kultiveeritud merepärleid?
Kultiveeritud pärleid peetakse teatud mõttes pärispärliteks, kuna pärli kasvamise protsess austris toimub ilma inimese sekkumiseta, pärli kasvatab auster ise. Pärlisortide kultiveerimisel on inimese sekkumine protsessi minimaalne – ta loob teatud suuruse ja kujuga pärli tuuma. Edasi siirdatakse see tuum käsitsi molluski austrisse ja saadetakse karp pärlifarmi, kus see kinnitatakse teatud võrkude külge ja jäetakse vette rahule. Teatud aja jooksul katab mollusk tuuma paljude õhukeste pärlmutri kihtidega. Hiljem võetakse auster välja ja eemaldatakse kallihinnalised pärlid. Peamised erinevused mere- ja jõepärlite vahel: pärli läige. Merepärlid lägivad alati rohkem, põhjuseks soolad, millega merevesi on küllastunud, ning see mõjutab pärlmutri keemilist koostist ja pärli läiget. Pärli värvus sõltub molluskiliigist ja pärli kasvukohast. Jõepärleid hinnatakse vähem kui merepärleid. Seetõttu maksavad merepärlid palju rohkem kui jõepärlid. Merepärli hind on vahel märgatavalt kõrgem.
Pärlite ajalugu
Pärlid on ühed maailma vanimad ja hinnatuimad vääriskivid, mille ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Juba vanaajal peeti mageveepärleid, looduslikke pärleid ja erilisi Tahiiti pärleid eriliseks nende ainulaadse kuju, värvi ja sära tõttu. Pärliliigid erinevad mitte ainult päritolu, vaid ka hindamiskriteeriumide poolest – alates pärlmutri paksusest ja läikest kuni kuju ja suuruseni.
Esimesed pärlid avastati India ookeanis, Punasel merel ja Pärsia lahes. Nendes kohtades olid looduslikud pärlid äärmiselt haruldased ja neid hinnati suurima varana. Looduslikud pärlid moodustuvad loomulikult, ilma inimese sekkumiseta, mistõttu on need väga väärtuslikud ja neid peetakse tänapäeval tõeliseks harulduseks. Samas kultiveeritud pärleid, kuigi need on inimese kasvatatud, hinnatakse samuti nende ilu ja mitmekesisuse poolest – neid võib olla eri kuju, värvi ja suurusega.
Pärli hind sõltub paljudest teguritest: liigist, suurusest, värvusest, pinna kvaliteedist ja pärlmutri paksusest. Näiteks Lõunamerepärleid peetakse kõige väärtuslikumaks – nende hind võib ulatuda kuni 10 000 USA dollarini tüki kohta. Tahiiti pärlid, mis on tuntud oma tumedate ja eksootiliste värvide poolest, on samuti kõrgelt hinnatud ja nende hind võib olla kuni 5000 USA dollarit. Lihtsamad mageveepärlid on tavaliselt kättesaadavamad, kuid ka need võivad olla väga ilusad ja ainulaadsed.
Pärleid on ehtetööstuses kasutatud iidsetest aegadest peale – pärlitega kõrvarõngaid, keesid, käevõrusid ja muid ehteid on alati peetud luksuse ja elegantsi sümboliks. Pärlite kuju võib olla ümmargune, ovaalne, piisataoline või isegi ebakorrapärane ning värvid varieeruvad valgest, roosast ja kullast kuni tumehalli või isegi mustani, nagu Tahiiti pärlite puhul. Iga pärl on ainulaadne, seega jäävad pärliehted alati moodsaks ja hinnatuks.
Tänapäeval on pärlid juveelimaailmas endiselt väga populaarsed ja hinnatud. Need ei ole mitte ainult ilu, vaid ka erilisuse sümbol ning nende ajalugu ja haruldus annavad igale ehtele erilise väärtuse. Olgu need siis looduslikud või kultiveeritud pärlid – need jäävad alati ihaldatud valikuks nii igapäevaseks kandmiseks kui ka erilisteks puhkudeks.
